Cubo de la Galga

Cubo de la Galga matkarada on siiani üks mu lemmikutest. See võib olla seetõttu, et ma olen harjunud metsadega ja Marsi-laadne maastik hirmutab mind veidikene. Kuid see võib olla ka seetõttu, et ma kogesin midagi maagilist kui ma seda rada kõndsin.

See on peaaegu 13 kilomeetrit pikk matkarada, mis võtab keskmiselt 4 tundi, et läbi kõndida. Samuti on see soovituslik nii lastele kui ka vanematele inimestele, mistõttu eeldasin, et see on suhteliselt tasane rada ja otsustsin teha midagi, mida mitte keegi ei soovita. Ma läksin üksinda.


Tõsi, teised järgnesid mulle umbes pooleteisttunnise vahega (mis sellel maastikul on vaid paar kilomeetrit), kuid sellest hoolimata tundin nagu oleksin üksinda. Ja rada ei olnud samuti selline nagu lootsin vaid hõlmas ikka palju rohkem ronimist ja mööda mäeserva kõndimist.

Ma kahetse oma otsust mitte mingil moel, mis sest, et ma teadsin, et teised muretseid minu pärast. See oli imeline ja üks parimad asju, mida ma kuangi kogenud olen. Ja ka üks raskemaid, mistõttu väärtustan seda veelgi enam.


Vesi, mis mööda kaljukülge alla tilksu ja mille ma avastasin vaid tänu sellele, et ma õiget pööramist koheselt ei näinud on üks nendest põhjustest miks ma olen nii vaimustunud. Kuid see võib olla ka sellest, et iga leht, mis mu jalgu puudutas, meenutas mulle iga kord, kui imeline ja avastamata on maailma meie ümber.

See tunne, et sul ei ole kuhugile kiiret ning maailm ja aeg veerevad koos sinuga edasi. Tunne, et sa oled üksinda ja samal ajal ka ei ole, sest teised matkajad kõnnivad sulle pidevalt vastu ja tervitavad rõõmsalt, vahel mainides, et mäe tipp ei ole enam kaugel.  See tunne, et ükskõik mida sa teed, see koosneb ikka vaid sinust, sinust ja maailmast sinu ümber.



Ma saan täie tõsidusega aru, et see oli ohtlik ja ma olen saanud oma õppetunni. Kuid sismas tunnen ma ikka vajadust seda uuesti teha ning kuigi higi jooksis pidevalt mööda mu nägu allapoole ja ma otsisin pidevalt kohta, kus oma veepudelit täita, oli see kogemus, mida ma ei lase niipea käest.

Vesi, mis mööda kaljukülge alla tilksu ja mille ma avastasin vaid tänu sellele, et ma õiget pööramist koheselt ei näinud on üks nendest põhjustest miks ma väärtustan seda matkamist nii väga.

Kommentaarid

Populaarsed postitused