Tähed taevalael

Eile tähistasime koos teiste vahatahlikega mu sünnipäeva meie korteri katusel.

Kuskil üheteistkümne paiku mainisin, et ma tahatsin tähti näha, kuid pilved katsid kogu taevast. Ma lasin sel mõttel ja soovil minna, sest minu ees istusid 5 imelist inimest, kes tegid nii palju, et see päev eriliseks muuta. Ilma nendeda ei oleks minu kogemus Kanaaridel üldse see, mis ta praegu on vaid hoopis midagi totaalselt erinevat, mida ma isegi ette ei suuda kujutada.

Paar minutit enne kui me kõike kokku pakkima hakkasime, juhtusime me tagasi taevasse vaatama. Igaüks meist naeratas omaette, sest see oli vahepeal pilvedest tühjenenud ja meie ees oli kümned kui mitte sajad tähed. Minu tolle õhtu salasoov täitus.

Iga päev toimub meie kõigi eludes midagi, kuid sellised väiksed momendid on justkui meenutused, et me ikka jätkasime oma rajal ja alla ei annaks. Need on meenutused, et isegi siis, kui pilved katavad taevalae, säravad tähed ikka kusagil nende taga ja meie töö on nende sära vaid ära oodata.


Kommentaarid

Populaarsed postitused